Umbes 1,4 miljardi hiinlase jaoks algab uus aasta 22. jaanuaril – erinevalt Gregoriuse kalendrist arvutab Hiina oma traditsioonilise uue aasta kuupäeva kuutsükli järgi. Kuigi mitmed Aasia riigid tähistavad ka oma Kuu-uusaasta festivale, on Hiina uusaasta riigipüha mitmes riigis üle maailma, mitte ainult Rahvavabariigis.
Kagu-Aasia on piirkond, kus enamik riike annab oma kodanikele Hiina uue aasta alguseks puhkust. Nende hulka kuuluvad Singapur, Indoneesia ja Malaisia. Viimastel aastatel on Hiina uusaasta kehtestatud eripühana ka Filipiinidel, kuid kohaliku meedia teatel 14. jaanuari seisuga sel aastal eraldi puhkepäevi ei ole. Lõuna-Korea ja Vietnam korraldavad ka kuu-aasta alguses pidustusi, kuid need erinevad osaliselt Hiina uusaasta tavadest ja on tõenäolisemalt kujundatud rahvuskultuurist.
Kuigi enamik riike ja territooriume, mis tähistavad selgesõnaliselt Hiina uut aastat, asuvad Aasias, on kaks erandit. Lõuna-Ameerikas Surinamis on aastavahetus nii Gregoriuse kui ka Kuu kalendris riigipühad. Ametliku rahvaloenduse andmetel on umbes seitse protsenti umbes 618 000 elanikust Hiina päritolu. India ookeanis asuv Mauritiuse saareriik tähistab samuti Hiina uut aastat, kuigi umbes 1,3 miljonist elanikust on Hiina juurtega vaid umbes kolm protsenti. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli saar hiinlaste populaarne väljarände sihtkoht Guangdongi provintsist, mida tol ajal nimetati ka kantoniks.
Hiina uusaasta pidustused jagunevad kahe nädala jooksul ja põhjustavad tavaliselt reisimise suurenemise, mis on üks suurimaid rändelaineid maailmas. Pidustused tähistavad ka kevade ametlikku algust, mistõttu Kuu-uusaastat tuntakse ka Chūnjié või kevadfestivalina. Ametliku kuukalendri järgi on 2023. aasta küülikuaasta, mis juhtus viimati 2011. aastal.
Postitusaeg: jaan-06-2023
